Programm


Millised on meile olulised teemad?

Meie planeeti kimbutab hetkel ainult üks probleem – inimesed. Inimest kimbutavad aga omakorda enda loodud probleemid. See võib tunduda ebaloogiline ja kohati isegi humoorikas, aga paraku on see tõsi. Järgnevalt lahkame Noorte Roheliste jaoks kõige ajakohasemaid teemasid ehk murekohti.

1. Innovatsioon


Innovatsioon, täpsemalt just ökoinnovatsioon keskendub eelkõige jätkusuutlikusele nii tehnoloogias, meie ümber kui ka erinevates tootmisprotsessides. Meie jaoks on oluline, et tootmisprotsessid, mis meie ühiskonnas toimuvad on nii eetilised kui ka jätkusuutlikud. Luues tööstust peab olema kindel, et selle tegevus ei kahjusta keskkonda, loomi, inimesi ega ka meie järgmist põlvkonda.

Mõningaid teemasid, nagu näiteks riietus ning seega ka karusnahk, saab käsitleda nii innovatsiooni kui ka loomade õiguste valdkonnas. Tähelepanu väärib see, et tänapäeval leitakse üha uusi viise, kuidas erinevaid kahjulikke ning eetiliselt mitte-puhtaid materjale on võimalik vahetada uute ning innovaatiliste vastu. Näiteks nahk, mida toodetakse seente abil.

Samuti on üha suurema kiirusega linnastuvas ühiskonnas oluline roll jätkusuutlikusel just linnapildis, jäätmemajanduses kui ka ressursikasutuses. Seda tõendavad mitmed uurinngud linnaõhu saaste kohta, inimeste vaimse tervise ning muude linnastumise tagajärgede kohta. Meie toetame nii targa kodu lahendusi, “rohelisi” kontoreid kui ka näiteks linnaaiandeid – väiksed lahendused, mis koos aitavad kaasa suurtele muutustele.

2. Loomade õigused


Loomade õigused peaks olema tähtsal kohal igas ühiskonnas. Kuigi Eestis on loomade üldised pidamistingimused paranenud ning loomadest lugu pidamine au sisse võetud, on siiski liiga palju väärkohtlemise ning loomahülgamise juhtumeid. Inimesed ei teadvusta looma võtmisel sellega kaasnevaid kohustusi ja vastutust, eriti tuleb mõista, et samad põhimõtted peaks kehtima ka põllumajandus- ning veeloomadega ümber käimisel.

Eestis on mitmeid liite ning organisatsioone, mis selliste teemadega tegelevad ning kindlasti on ka Noortel võimalik nendega koostööd teha, isegi ehk nende algatatud projektides osaleda. Loomadele on parim abi teha teavitustööd, panustada vabatahtlikku tööd varjupaikades ning muudes loomade hooldamisega seotud asutustes ning annetades erinevatele varjupaikadele, hoiukodudele ning muudele abivajavatele asutustele.

Samuti on oluline teema jahtimine ning selle reguleerimine. Jah, jahtimine on teatud määral oluline, kui me üritame hoida looduses sama tasakaalu kui sel ajal, millega me harjunud oleme, oli. Unustada ei tohiks aga seda, et loodus on konstantses liikumises ning areneb pidevalt – see on evolutsiooni väljend. Seega ei tohiks inimene liigselt sekkuda, kui siis vaid enda põhjustatud kahjulikkude tagajärgede likvideerimiseks. Arvame, et sätestatud jahiseadustest ning piirangutest tuleks kinni pidada ning isetegevus ja vastutustundetu jaht ei ole eetiline ega Eestis oodatud, sh mõeldes ka jahiturismi.

3. Keskkond


Keskkond on Noorte Roheliste ning ka erakonna üks suurimaid põhiteemasid ning hetkeolukorda maailmas järgides ka üks kõige olulisemaid. 2018. aastal ning ka eelneval on Eestis põhiteemaks olnud just metsad ning liigne raiumine. Pikaajalisemalt tuleb keskenduda ka energeetikale, kus Eestil on tõsiseid puudujääke. Kindlasti tuleb võimalikult kiirelt, aga mitte unustades meie inimesi, majanduslikke põhimõtteid ning jätkusuutlikust, minna üle taastuvatele energiaallikatele, sh kõige sobivamad neist Eestile oleks: tuuleenergia, biomass ning päikeseenergia. Lisaks tuleb mõelda ka lokaalsele tootmisele.

Lisaks energeetikale ning Eesti metsadele tuleb tähelepanu pöörata ka meid ümbritsevale veekeskkonnale ja tunda andvatele kliimamuutustele. Arvame, et Eesti peaks uhkustundega jälgima Pariisi kliimaleppe ning varasemate lepete kohustusi ning arenguplaane. Lisaks nendele lepetele on ka Eesti riik koostanud erinevaid keskkonda puudutavaid arengukavasid.

Samuti on oluline käsitleda ka Eesti põhjavett ning Läänemerd, mis on üks maailma kõige reostatum sisemeri. Eesti põhjavett ohustab mitu faktorit, neist üks suurim on põlevkivi kaevandamine. Läänemerd on kõige rohkem kahjustanud aga see, et tegu on läbi väga kitsa väina ühendatud merega, toitainete ja mürgiste kemikaalide heitmed, intensiivne laevaliiklus ja naftaveod ning võõrliikide arvu kasv. Meid ümbritsevat loodust on vaja säilitada ning mitte teha olukorda enam hullemaks.

4. Kultuur


Eesti üks olulisimaid visiitkaarte on meie kultuur. Seega peame vajalikuks ka meie, et Eesti kultuuri tuleb säilitada, noorte seas populariseerida ning ka teistest rahvustest inimestega jagada. Noortele on oluline, et lisaks heale tavaharidusele saavad nad ka suurepärase kultuurihariduse, et olla ühiskonnas täisfunktsioneerivad ning intelligentsed liikmed. Leiame, et erinevaid kultuurikogemusi tuleb populariseerida.

Lisaks kultuurile tuleb noori ärgitada ka projekte läbi viima, üritusi korraldama, sh kultuurikogemuste ning rohelise mõtlemise integreerimine, mida on oluliseks pidanud ka Eesti Roheline Liikumine (ERL), sest just nemad on andnud välja käsiraamatu “Keskkonnasõbralike ürituste ja kokkusaamiste korraldamine Tartus”. Avalikud üritused kipuvad olema väga prügirohked ning tekkivat prügi tuleks igal võimalusel vältida. (sama tegemine Tallinnas)

Üha kompleksemaks arenevas tõejärgses ühiskonnas on loomulikult oluline ka noorte väärtuste kujundamine, poliitarutelude tekitamine ning läbiviimine, muukeelsete noorte kaasamine ja seega ka ingliskeelsed workshop’id. Peame seisma kõikide noorte ning eriti nende noorte eest, kes soovivad ühiskonda paremaks teha.

5. Uudne majandus


Majandus on meie ühiskonna oluline osa, milleta ei saa toimida mitte ükski riik ega ühiskond. Samas näitab kogemus ning kasvav mure meie hetkel kasutatava süsteemi kohta, et aeg on muutusteks ning tööstusrevolutsiooni ajast veelgi populaarseks muutunud kapitalism on oma aja ära elanud. Keskenduda tuleks ringmajandusele, jagamismaajandusele ning toetada just väikeettevõtjaid, kes juhivad oma ettevõtet ning tootmist keskkonnasõbralikult ning innovatiivseid lahendusi kasutades.

Kuna Eesti ei ole suur tööstusriik, siis peame hoidma neid väheseid tootjaid kes meil on. See tähendab ka Eesti põllumajanduse suuremat toetamist ning mahepõllumajanduse populariseerimist. See ei ole õige, et suuremad ettevõtjad kasutavad liialt kahjulikke taimemürke ning mahetootjad kannatavad toetuste vähesuse all. Mahetoit peaks olema saadaval iga lasteaialapse, koolijütsi ning soovija laual. Täiskasvanutel on võimalus valida, mida nad endale soetada soovivad ning seeläbi tarbida ka kahjulikke aineid nagu alkohol ning tubakas. Meie aga seisame selle eest, et peaksime oma lastele ning noortele pakkuma vaid parimat – mahetoitu, mis on prii liigsetest mürkidest. Eesti riik tahab au sees hoida tervet rahvast, aga selleks tuleb ka võimaluste pakkujaid aidata.

Samamoodi peame toetama ka uudsete võimaluste arendajaid, alates taaskasutusest kuni teistsuguste tööstusmaterjalideni välja, näiteks ka tööstuskanep. Toetada tuleb väikeettevõtjaid, kes ökoinnovatsiooniga majandusplatvormil tegutseda soovivad.

Lisaks nendele olulistele punktidele tuleb loomulikult toetada ka Eesti erinevate õpilasfirmade loojaid ning nende toodangut ja pakutavaid teenuseid, sest noored on meie tulevik ning ka neid tuleb innustada.